Ajaloonurk nr 5

Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 1, 8 jaanuar 1938 kirjutab:

Huvitav protest.

Läinud aasta oktoobrikuu lõpul külastas Austria bridžimeeskond, kes eelnevatel Budapesti võistlustel võitis maailmameistri nime, Londonit, kus võistles Inglise esindusmeeskonnaga. Mängiti 10 istungit, igal istungil 30 kätt, nii et üldse 300 mängu läbi mängiti. Kord võistlustel oli hea, ometi tuli ette juhus, kus üks Inglise meeskonna liigetest esitas protesti austerlaste pakkumise vastu.
Austerlased mängisid „ühe risti" süsteemi järgi. Pakkumiseviisi mõte seisab selles, et avapakkuja oma pakkumisevõimelist kaarti näitab šabloonse „ühe ristiga", ilma, et see veel ütleks, millisest mastist ta soovib trumpi teha. See on sundpakkumine ja partner on kohustatud sellele vastama. On partneri kaart liiga nõrk, siis vastab ta kokkuleppe kohaselt ..üks ruutu", mis tähendabki nõrkust.


Ülaltoodud kaardiga avas austerlane Jellinek (Nord) pakkumise „ühe ristiga". Inglane Mathieson, kes istus Osti kohal ja omas väga tugeva kaardi, arvestas punktide põhjal otsekohe välja, et kui Nordil oli pakkumisevõimeline kaart, siis Südil ja Westil peab kaart olema väga nõrk. Kuna süsteemikohaselt Süd on kohustatud oma partneri avapakkumisele vastama, ja päris kindel oli tema nõrkustnäitav vastus ..üks ruutu", siis otsustas Mathieson ära oodata, mis Nord teises järjekorras näitab, ning passis. Süd, austerlane Schneider, aga omas väga nõrga kaardi. Pakkumisest teadis ta, et ka tema partneri kaart kuigi tugev ei või olla, sest tugeva kaardiga oleks ta pakkunud „üks trumbita" või kolm risti. Oli selge, et iga ülesajamine võib sissekukkumist ainult süvendada, seepärast täies vastolus pakkumisesüsteemiga Schneider passis. Lõppsõna oli inglasel Konstamil (West), kes oma kuuese ristiga ei mõelnudki vastastele parema masti otsimist võimaldada, ka passis ja nii jäi Mathieson oma tugeva kaardiga istuma. Austerlased läksid neljaga alt. Kuid teises lauas pakkusid nad sama kaardiga Ost-West liinil 3 trumbita välja, said 10 tihi ning 630 võidupunkti ning see kaardijaotus andis neile üldkokkuvõttes ikkagi 430 võidupunkti.
Inglane Mathieson protestis: Schneider ei oleks tohtinud passida, kuna tema passimine ei olnud kooskõlas austerlaste poolt deklareeritud pakkumisviisiga. Küsimust kõikkülgselt, kaaludes ning ka austerlaste meeskonna kapteniga nõu pidades, otsustan inglasest vahekohtunik, et protest tuleb jätta tulemusteta, kuna iga sundpakkumine on kohustav ainult oma partnerile ning seepärast vastastel mingisugust nõudmise õigust sundpakkumisest või pakkumissüsteemi rikkumisest ei saa tekkida.