Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 1, 8 jaanuar 1938 kirjutab:
Huvitav protest.
Läinud aasta oktoobrikuu lõpul
külastas Austria bridžimeeskond, kes eelnevatel Budapesti võistlustel
võitis maailmameistri nime, Londonit, kus võistles Inglise
esindusmeeskonnaga. Mängiti 10 istungit, igal istungil 30 kätt, nii et
üldse 300 mängu läbi mängiti. Kord võistlustel oli hea, ometi tuli ette
juhus, kus üks Inglise meeskonna liigetest esitas protesti austerlaste
pakkumise vastu.
Austerlased mängisid „ühe risti" süsteemi järgi.
Pakkumiseviisi mõte seisab selles, et avapakkuja oma pakkumisevõimelist
kaarti näitab šabloonse „ühe ristiga", ilma, et see veel ütleks,
millisest mastist ta soovib trumpi teha. See on sundpakkumine ja partner
on kohustatud sellele vastama. On partneri kaart liiga nõrk, siis
vastab ta kokkuleppe kohaselt ..üks ruutu", mis tähendabki nõrkust.
Ülaltoodud
kaardiga avas austerlane Jellinek (Nord) pakkumise „ühe ristiga".
Inglane Mathieson, kes istus Osti kohal ja omas väga tugeva kaardi,
arvestas punktide põhjal otsekohe välja, et kui Nordil oli
pakkumisevõimeline kaart, siis Südil ja Westil peab kaart olema väga
nõrk. Kuna süsteemikohaselt Süd on kohustatud oma partneri
avapakkumisele vastama, ja päris kindel oli tema nõrkustnäitav vastus
..üks ruutu", siis otsustas Mathieson ära oodata, mis Nord teises
järjekorras näitab, ning passis. Süd, austerlane Schneider, aga omas
väga nõrga kaardi. Pakkumisest teadis ta, et ka tema partneri kaart
kuigi tugev ei või olla, sest tugeva kaardiga oleks ta pakkunud „üks
trumbita" või kolm risti. Oli selge, et iga ülesajamine võib
sissekukkumist ainult süvendada, seepärast täies vastolus
pakkumisesüsteemiga Schneider passis. Lõppsõna oli inglasel Konstamil
(West), kes oma kuuese ristiga ei mõelnudki vastastele parema masti
otsimist võimaldada, ka passis ja nii jäi Mathieson oma tugeva kaardiga
istuma. Austerlased läksid neljaga alt. Kuid teises lauas pakkusid nad
sama kaardiga Ost-West liinil 3 trumbita välja, said 10 tihi ning 630
võidupunkti ning see kaardijaotus andis neile üldkokkuvõttes ikkagi 430
võidupunkti.
Inglane Mathieson protestis: Schneider ei oleks tohtinud
passida, kuna tema passimine ei olnud kooskõlas austerlaste poolt
deklareeritud pakkumisviisiga. Küsimust kõikkülgselt, kaaludes ning ka
austerlaste meeskonna kapteniga nõu pidades, otsustan inglasest
vahekohtunik, et protest tuleb jätta tulemusteta, kuna iga
sundpakkumine on kohustav ainult oma partnerile ning seepärast
vastastel mingisugust nõudmise õigust sundpakkumisest või
pakkumissüsteemi rikkumisest ei saa tekkida.