Ajaloonurk nr. 6

Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 5, 5 veebruar 1938 kirjutab:

Viiemasti bridž.

Bridžiga on sama luga kui malega, suured meistrid arvavad, et ta juba liiga põhjalikult on läbi töötatud ja kipub muutuma mehaaniliseks, seepärast otsitakse kiiresti abinõusid, kuidas teda teha keerulisemaks ja veelgi huvitavaimaks. Selles mõttes on ettepanek, mida välismaal juba praktiliselt katsetatudki, seada sisse viiemasti bridž. Ühendusemõte seisab selles, et luuakse juure viies mast, millele tahetakse anda nimeks roheline. Roheline oleks mast ka värvilt, nii et kahe punase ja kahe musta masti kõrval uus värv teeks mängu kirevamaks. Roheline oleks teistest mastidest kõrgem, suurem kui pada ja ainult trumbitale jääks ta alla. Mastis oleks samuti 13 kaarti, nagu teisteski mastides, nii et kaardipakk muutuks 65-leheliseks. Seda loomulikult ei saa ülejäägita jagada nelja mängija vahel, seepärast on viiemasti bridžile toodud juure uus moment: viimane kaart kaardijagamisel lüüakse lauale lahti, nii et iga pakkuja saab temaga arvestada. Kui pakkumine lõppenud, saab avatud kaardi ainumängija omale. Ta võib seda võtta oma äranägemise järgi kas kätte või lauda. Seda teeb ta alles siis, kui vastaste poolt üks kaart juba on välja käidud. Siis lihtsalt paneb ta kas lauast või käest ühe kaardi ära, lahtiselt lauale, nii et kõik teda näevad, ning selle ära pandud kaardi asemele võtab mängu juuresaadud kaardi. See annab ainumängijale võimaluse 1 - 2 tihi omale juure teha, sest esiteks võib ta ühe ära mineva tihi kas käest või lauast kõrvaldada, teiseks aga säärasel korral, kui juureostuks on kas äss või mõni teine suurem kaart, võib see juba endastki tuua juure ühe tihi.

Viievärvilises bridžis on tihide väärtus teine kui tavalises. Risti ja ruutu trumbiga on küll tihiväärtus samuti 20, kuid pada ja ärtu trumbi juures on tihiväärtus 25 punkti, ning rohelise trumbiga 30. Trumbita mängu juures loeb iga tihi aga 40 punkti. Geimi saamiseks on tarvis 120 punkti, nii et geimi annavad: kuus risti või ruutut, viis pada või ärtut, neli rohelist või 3 trumbita. Ühese mängu annab 9 tihi, kahese 10, kolmese 11 tihi jne. Kuuene mäng, s. o. 14 tihi, on väike slämm, 15 tihi on suur slämm. Tuleb juure veel kaheksane mäng, s. o. 16 tihi, see kannab nimetust ülislämm. Slämmi preemiat arvatakse väljapakutud väikese slämmi eest 500 ja tsoonis 700, suure slämmi eest 800 ja 1200 ning ülislämmi eest 1200 ja tsoonis 2000. Puudutihid, ületihid ja honöörid arvestatakse samuti, kui tavalise bridži juures. Ainult trumbita mängu juures tuleb juure võimalus, et kõik 5 ässa on ühes käes, selle eest saab 300 punkti, kuna 4 ässa trumbita mängu juures annavad tavalise 150 punkti.

Ajaloonurk nr 5

Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 1, 8 jaanuar 1938 kirjutab:

Huvitav protest.

Läinud aasta oktoobrikuu lõpul külastas Austria bridžimeeskond, kes eelnevatel Budapesti võistlustel võitis maailmameistri nime, Londonit, kus võistles Inglise esindusmeeskonnaga. Mängiti 10 istungit, igal istungil 30 kätt, nii et üldse 300 mängu läbi mängiti. Kord võistlustel oli hea, ometi tuli ette juhus, kus üks Inglise meeskonna liigetest esitas protesti austerlaste pakkumise vastu.
Austerlased mängisid „ühe risti" süsteemi järgi. Pakkumiseviisi mõte seisab selles, et avapakkuja oma pakkumisevõimelist kaarti näitab šabloonse „ühe ristiga", ilma, et see veel ütleks, millisest mastist ta soovib trumpi teha. See on sundpakkumine ja partner on kohustatud sellele vastama. On partneri kaart liiga nõrk, siis vastab ta kokkuleppe kohaselt ..üks ruutu", mis tähendabki nõrkust.


Ülaltoodud kaardiga avas austerlane Jellinek (Nord) pakkumise „ühe ristiga". Inglane Mathieson, kes istus Osti kohal ja omas väga tugeva kaardi, arvestas punktide põhjal otsekohe välja, et kui Nordil oli pakkumisevõimeline kaart, siis Südil ja Westil peab kaart olema väga nõrk. Kuna süsteemikohaselt Süd on kohustatud oma partneri avapakkumisele vastama, ja päris kindel oli tema nõrkustnäitav vastus ..üks ruutu", siis otsustas Mathieson ära oodata, mis Nord teises järjekorras näitab, ning passis. Süd, austerlane Schneider, aga omas väga nõrga kaardi. Pakkumisest teadis ta, et ka tema partneri kaart kuigi tugev ei või olla, sest tugeva kaardiga oleks ta pakkunud „üks trumbita" või kolm risti. Oli selge, et iga ülesajamine võib sissekukkumist ainult süvendada, seepärast täies vastolus pakkumisesüsteemiga Schneider passis. Lõppsõna oli inglasel Konstamil (West), kes oma kuuese ristiga ei mõelnudki vastastele parema masti otsimist võimaldada, ka passis ja nii jäi Mathieson oma tugeva kaardiga istuma. Austerlased läksid neljaga alt. Kuid teises lauas pakkusid nad sama kaardiga Ost-West liinil 3 trumbita välja, said 10 tihi ning 630 võidupunkti ning see kaardijaotus andis neile üldkokkuvõttes ikkagi 430 võidupunkti.
Inglane Mathieson protestis: Schneider ei oleks tohtinud passida, kuna tema passimine ei olnud kooskõlas austerlaste poolt deklareeritud pakkumisviisiga. Küsimust kõikkülgselt, kaaludes ning ka austerlaste meeskonna kapteniga nõu pidades, otsustan inglasest vahekohtunik, et protest tuleb jätta tulemusteta, kuna iga sundpakkumine on kohustav ainult oma partnerile ning seepärast vastastel mingisugust nõudmise õigust sundpakkumisest või pakkumissüsteemi rikkumisest ei saa tekkida.